Vihtade tegemise aeg on kohe käes

Kohe, kohe on algamas vihtade tegemise aeg. Mida pidada silmas, et teha üks hea viht?

Vanasti tehti vihtu jaanipäeva paiku, tasuks siiski hoida meeles, et vanasti oli jaanipäev ka teisel ajal ehk siis arvestus käis vana kalendri järgi ja vana kalendri jaanipäev on 06 juulil. Muidugi tuleks jälgida ka ilmaolusid. Sel aastal oli kevad pika vinnaga ja hiline ning kogu loodus on koos kevade hilinemisega suuresti maha jäänud ja seetõttu võib vihad teha isegi juuli keskel.

Kui vihta teed siis parim variant on valida viha pikkus vihtleja käe järgi, viha pikkus võiks olla käsivarre pikkus – sõrmedest küünarnukini. Okste valikus sobivad ilusad sirged ja kenasti harunevad oksad, nii jääb viht kohev ja kätte hoidmiseks mugav. Viha käepidemele jääb oksi vähem ja käepide peenem, nii väsib käsi viheldes vähem. Käepide peaks oleme nii pikk, et kui viha pihku võtad jääb sidumiskoht pöidla poolt pihust välja ja teiselt poolt pihust paar, kolm sentimeetrit käepidet üle. Kui Eestis on harjutud tegema selliseid kompaktseid piklikke vihtasid siis mina olen viimasel ajal harrastanud natuke rohkem lehvikukujuliste vihtade tegemist. Sellise lehviku moodi vihaga saab hästi kuuma õhku liigutada ja keha saunas veel sügavamalt ja paremini üles soojendada.
Kena oleks viht kinnitada naturaalse nööriga või veel uhkem kaseoksaga aga peab arvestama, et kuivades viha vars tõmbab kokku ja kui sidumine on liiga nõrgalt tehtud siis laguneb see asi laiali. Olen läinud mugavamat teed ja kinnitanud vihad kummiga, see tõmbab ilusti kokku ja garanteerib, et viht püsib ilus ja tugev  kuni võiduka lõpuni.

Kui on soovi vihtasid kuivatada siis võiks valida kuiva ruumi ja vältida tuleks päikest, parim koht on hea õhuliikuvusega kinnine pööning. Sinna võiks vihad rippu siduda kuni need ilusti kuivanud on. Tegelikult võib jättagi need kuni kasutuseni rippu. Kes tahab ka talvel värske viha tunnet võiks selle sama just tehtud viha mässida pakkekile sisse ja viia otse sügavkülma. Mõni tund enne kasutamist tuleb viht sealt välja võtta ja lasta soojas toas ilma kileta rahulikult sulada ja soojeneda. Enne vihtlemist sellist vihta vette kastma ei pea. Esimeste vihasopsudega eralduvad juba saunas eeterlikud õlid ja kogu saun on suvist värsket aroomi täis. Värske viha lehed aga koguvad kiiresti kuuma, seetõttu tuleb olla ettevaatlik et nahka ära ei kõrveta ja viheldavale haiget ei tee, kui viht on kuumaks läinud siis on õige hetk see leigesse vette kasta ja nüüd juba tavapäraselt vihtlemist jätkata.

Eesti inimene on harjunud ikka kasevihaga vihtlema ja eks ta on ka imelise aroomi ja hea painduva oksa tõttu üsna loogiline valik. Poes müüakse ka tammevihtu ja eukalüpti, kui tegelikult võib vihta teha pea kõigist puudest ja ka taimedest, mida võib lisada aroomi või mõne ravitoime pärast.
Mulle meeldib viha sisse lisada vahtraoksi – neist saab tõelise lehviku teha ja vihalöök on siis kuum ja pehme. Naistele hea väega on ka pärn, mõni oks toomingat annab sekka meeldiva aroomi kuid sellega ei või liialdada just selle sama aroomi pärast. Nõgesel on imeline ravitoime valutavatele kohtadele kehas aga nõgeseviht on targem kuumast veest läbi lasta enne, siis ta ei kõrveta. Puudest võiks veel eelpool nimetatud tamme kasutada – tamm on mehise energiaga ja sobib hästi peale rasket pikka füüsilist tööpäeva. Tammeviht tuleks teha kindlasti juuli esimesel poolel siis ei ole veel tõrud moodustunud. Viha sisse võib panna ka lilli needki omavad ravivat toimet ja annavad imelist lõhna.

Hüva leili ja head vihategu!